Täna, 15. jaanuaril esitletav Praxise uurimus Eesti inimeste säästmiskäitumisest julgustab inimesi enam koguma pikaajalisi sääste, soovitab teenusepakkujatel tuua turule märkamatuid säästmismeetmeid ja pakkuda erapooletut finantsnõustamist.

Uuringu ajendiks oli tõdemus, et Eesti elanike ootused oma elatustaseme säilitamise osas pensionieas on kõrged, samas nende senine säästukäitumine ei taga ootuste täitumist.

„On teada, et solidaarne sotsiaalkindlustussüsteem ei kata täiel määral meie ootusi tulevikus, kuid inimesed siiski ei taju isikliku vastutuse suurust“, selgitab  Praxise majandusanalüütik Anne Jürgenson.

Jürgensoni hinnangul on äärmiselt vajalik tõsta inimeste teadlikkust säästmise tähtsusest seoses sotsiaalsete riskide maandamisega, näiteks pikaajalised terviseprobleemid, töövõimetus jms. Sageli võib juhtuda, et riskid realiseeruvad samaaegselt ning eelkõige vanuse kasvades. 

„Teadlikkuse tõstmisest üksi siiski ei piisa, sest mitte alati ei järgne informeeritusele vastavat käitumist,“ märgib analüütik. „Reaalselt konkureerib säästmisotsus alati tarbimisotsusega ja tunnetame kõik sotsiaalset survet tarbida,“ ütles mõttekoja analüütik ning lisas, et sageli tehakse tarbimisotsuseid soovitud sotsiaalsesse gruppi kuulumiseks.

„Siin saaks palju ära teha riik - hoida teemat üleval, panna inimesi omavahel säästmisharjumustest rääkima, populariseerida ja hinnata säästjaid, kasutades selleks senisest tõhusamaid vahendeid, nt „Tööotsija“ stiilis telesaateid või tuues teemast rääkima inimesi, keda usutakse,“ märgib Jürgenson.

Töö autorid soovitavad juurutada ka nö märkamatuid säästmisviise ja pakkuda erapooletut personaalset finantsnõustamist. Lihtne ja märkamatu säästmise moodus oleks näiteks tööandja poolt palgapäeval osa töötasust otse töötaja  säästmiskontole suunamine. Riigil on aga võimalik luua täiendavaid soodustusi, mis motiveeriksid tööandjaid kasutama senisest enam tööandja pensioniskeemi.

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse pensioniuuringu kohaselt peaks pension Eesti elanike hinnangul moodustama ligi 70% viimasest palgast. I ja II sammas annavad tulevikus kokku aga vaid ligikaudu 40% pensionieelsest sissetulekust.

Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhi Lee Maripuu sõnul on seega ootuste ja tegelikkuse vahel väga suured käärid. „Riiklikust kogumispensionist teatakse vähe ning seda ka usaldatakse vähe. Seetõttu loodavad paljud vanaduspõlves mitterahalistele lahendustele, näiteks lähedaste toele ning töövõime säilimisele,“ tõi Maripuu välja veel olulisi detaile teabekeskuse uuringust ning lisas, et eestimaalastel puuduvad nii pikaajaline säästmisplaan kui ka tegelik rahaline puhver ootamatustega toimetulekuks.

Swedbanki ja Praxise koostöös valminud uuringu „Säästmisega seotud käitumuslikud aspektid ja eestlaste säästmiskäitumise mõjutamise võimalused“ käigus intervjueeriti erinevate ühiskonnagruppide esindajaid (noored, lapsevanemad, laenu- ja laenuta leibkonnad, eakamad tööinimesed jt), kes andsid hinnangu oma pikaajalisele säästmiskäitumisele ning võimalikele säästmiskäitumist mõjutavatele meetmetele.

Uuringu kokkuvõte on siin.

Aruandega saab tutvuda siin.

Praxise poolt tehtud esitlust näete siin ning Swedbanki esitlust siin.

 

Lisainfo

Anne Jürgenson

Praxise majanduspoliitika analüütik

anne.jyrgenson(at)praxis.ee